Allergia on sage probleem, esinedes ligikaudu 20% arenenud riikide populatsioonist. Maailma Allergia Organisatsiooni (WAO) andmetel on allergia esinemissagedus on riigiti erinevalt 10-40% ringis. Allergia kujunemisel on mitu teooriat:
- Hügieeniteooria: hügieeni tingimuste parenedes on vähenenud varajane kokkupuude haigustekitajatega
- Allergiliste haiguste esinemisel on leitud seoseid elustiili, -keskkonna, perekonna suuruse ja lapseeas läbipõetud infektsioonidega
- Soolestiku mikroflooral arvatakse olevat oluline roll immuunsüsteemi arendamisel vältides liigset reaktsiooni potensiaalsetele allergeenidele
Konsulteeri meie spetsialistidega
Broneeri aegAllergia kujunemine on multifaktoriaalne mille peamisteks teguriteks on
- Geneetika: pärilikkus mängib allergiate eelsoodumises olulist rolli. Imiku allergiarisk suureneb 20-40% juba siis kui ainult 1 lapsevanem on allergiline. Samuti on leitud, et allergia pärandub emalt.
- Elukeskkond: varajane ja kestev kokkupuude allergeenidega nagu näiteks õietolm, tolmulestad, lemmikloomade karvad ja kõõm suurendavad allergiariski. Samuti on leitud seosed õhu ja muude keskkonna saastajate mõju allergiariskile. Lisaks sellele võib teatud töökeskkonnas allergeenidega rohkem kokku puutuda, mis suurendavad allergiariski.
- Toit: on leitud, et rinnapiimaga toitmine vähendab allergiariski teket.
- Elustiil: pidev stress ja kokkupuude immuunsüsteemi mõjutavate ainetega (alkohol, nikotiin) võib suurendada allergiariski.
- Vanus: allergia tekkel on väga oluliseks faktoriks vanus, millal inimene esimest korda allergeeniga kokku puutub. On leitud, et varajane kokkupuude potensiaalsete allergeenidega võib olenevalt inimesest suurendada allergiariski teket, samas osadel tagada just parema kaitse.